Täielik ülevaade kõigi nende Euroopa riikide riigivõlast, mille kohta on andmeid. Mida suurem on võlg, seda vähem on riigil manööverdamisruumi, kui kriis või sõda nõuab lisaraha, ja seda suurem on kõrgemate intressimäärade, maksutõusude või inflatsiooni oht.
Raha on sageli esimene märk, et midagi hakkab muutuma. Ammu enne, kui riiulid on tühjad, on pinget näha võlas, intressimäärades ja vahetuskurssides. Kui jälgid neid signaale, on sul aega rahulikult valmistuda.
Suure võla ja kõrgete intressimääradega riigil jääb kriisi saabudes vähem raha üle. Siis tulevad kärped, kõrgemad maksud või juurde trükitud raha ja seda tunned oma rahakotis.
Sõdades ja suurtes kriisides on valitsused sageli loonud oma kulutuste katmiseks lisaraha. Tulemuseks oli tavaliselt inflatsioon: säästud kaotasid väärtust.
Kui valuuta langeb kiiresti, nagu grivna aastatel 2014–2015 või rubla 2022. aastal, viitab see paanikale, kapitali põgenemisele või sanktsioonidele. Kõik, mis tuleb välismaalt, näiteks kütus ja ravimid, muutub kohe kallimaks.
Kui investorid nõuavad riigilt äkki palju kõrgemat intressi, kahtlevad nad, kas riik suudab tagasi maksta. Nii algas 2010. aastal Kreekas eurokriis.
Finantskriisis võivad pangad ajutiselt sulgeda või piirata raha väljavõtmist, nagu Küprosel 2013. aastal ja Kreekas 2015. aastal. Seepärast soovitame hoida kodus sularaha.
Sellel saidil jälgime Euroopa riikide võlga, ELi enda võlga, dollarit ja USA võlga, rublat ja grivnat ning bitcoini ja hõbedat. Ei mingeid ennustusi, ainult signaalid.
Signaalid ei ole kindlus. Kasuta neid, et oma põhivarud õigel ajal korda saada: vesi, toit, sularaha ja plaan. Ei ole finantsnõuanne. Loe ka: mida sõda rahaga teeb
Lisaks liikmesriikide võlgadele laenab Euroopa Liit ka ise raha. Euroopa Komisjon teeb seda, müües võlakirju investoritele, näiteks pankadele, pensionifondidele ja keskpankadele üle maailma. Raha, mida EL riikidele edasi laenab, maksavad tagasi need riigid; toetuste osa, peamiselt COVID-taastefond, makstakse tagasi ELi eelarvest, seega lõpuks liikmesriikide poolt. See ei ole Euroopa Keskpanga võlg.
Nendes riikides on valitsusel rohkem finantsvarasid kui võlgu, peamiselt tänu headel aastatel kogutud fondidele. Seega ei räägi koguvõlg kogu lugu.
Allikas: Eurostat, valitsemissektori finantsvarade netoväärtus, 2026. aasta esimene kvartal (esialgne). Liechtenstein: IMF. Monaco: oma arvutus valitsuse andmete põhjal, otseselt mitte võrreldav. Kõigil teistel Euroopa riikidel on netovõlg.
SKP on kõik, mida riik aasta jooksul teenib. ELi riigid on kokku leppinud, et võlg ei tohiks ületada 60% SKP-st.
| Riik | Võlg | Eurodes | % SKP | Muutus | Seisuga | Allikas |
|---|
ELi riigid ja Norra: Eurostat, 2026. aasta esimene kvartal, esialgsed andmed ELi määratluse järgi. Järgmise kvartali andmed avaldatakse eeldatavasti oktoobri lõpus.
Teised riigid: ministeeriumide, statistikaametite või IMF-i viimased ametlikud andmed. Määratlused ja võrdluskuupäevad erinevad.
Muutus on riigi enda valuutas, võrreldes näidatud varasema võrdluskuupäevaga.
Üldine teave, mitte finantsnõuanne.